Hoolivuse laager
Hoolivuse laager oli meie klassi jaoks esimene laager, kus koos olla. See toimus Kloogarannal.
Laagri sündmused algasid kiire tutvustusega. Iga õpilane valmistas puupulgale oma nime ja andis selle korraldaja kätte. Edasi toimus tutvumine juba loosi teel, kus rääkisime lühidalt iseendast ja oma unistustest. Sellele järgnesid mängud.
Põnevatele mängudele järgnes söömaaeg. Peale seda olime veel natukene aega sees ja siis jätkusid tegevused õues. Õues mängisime väga paljusid erinevaid põnevaid mänge. Kolm põnevamat mängu olid need, kus pidid olema väga tähelepanelik, et teada, millal on sinu kord palli või karu püüda.
Teine mäng oli see, kus pidime juhatama paarilist mere äärde ja tagasi nii, et tal olid silmad rätikuga kinni seotud. Kõik mida ta pidi tegema, oli see, et ta pidi usaldama oma juhti. Ühel paaril juhtus kogemata nii, et juhitatav ei oodanud ära juhatajat ja kukkus sellepärast kaks korda põõsasse.
Kolmas mäng oli ämblikuvõrgu mäng, kus pidid kõik üle nööri saama nii, et nööri ei puutu. Selles mängus oli palju koostööoskust vaja.
Õhtul me saime teha ise lõket ja küpsetada vahukomme ning süte peal banaane šokolaadiga, mis olid liiga magusad. Peale seda oli terve õhtu vaba ja me mängisime kõik „Tõde või tegu“.
Järgmisel päeval jätkusid meie jaoks jällegi uued ja põnevad mängud nii õues kui sees.
Lõpuks jõudis kätte kojumineku aeg. Enne seda sai igaüks tagasi enda nimesildi, mille oli esimesel päeval teinud. Sellega tuli kaasa ka üks väike maius. Keegi ei tahtnud sealt lahkuda, sest see laager oli väga tore, põnev ja kindlasti ka meeldejääv.
Meie arvates võiks selliseid laagreid veel rohkem teha, et kõikideni see hoolivuse pisik jõuaks. Meile meeldis see väga.
Kerdo Männilaan
Hoolivuse laager oli meie klassi jaoks esimene laager, kus koos olla. See toimus Kloogarannal.
Laagri sündmused algasid kiire tutvustusega. Iga õpilane valmistas puupulgale oma nime ja andis selle korraldaja kätte. Edasi toimus tutvumine juba loosi teel, kus rääkisime lühidalt iseendast ja oma unistustest. Sellele järgnesid mängud.
Põnevatele mängudele järgnes söömaaeg. Peale seda olime veel natukene aega sees ja siis jätkusid tegevused õues. Õues mängisime väga paljusid erinevaid põnevaid mänge. Kolm põnevamat mängu olid need, kus pidid olema väga tähelepanelik, et teada, millal on sinu kord palli või karu püüda.
Teine mäng oli see, kus pidime juhatama paarilist mere äärde ja tagasi nii, et tal olid silmad rätikuga kinni seotud. Kõik mida ta pidi tegema, oli see, et ta pidi usaldama oma juhti. Ühel paaril juhtus kogemata nii, et juhitatav ei oodanud ära juhatajat ja kukkus sellepärast kaks korda põõsasse.
Kolmas mäng oli ämblikuvõrgu mäng, kus pidid kõik üle nööri saama nii, et nööri ei puutu. Selles mängus oli palju koostööoskust vaja.
Õhtul me saime teha ise lõket ja küpsetada vahukomme ning süte peal banaane šokolaadiga, mis olid liiga magusad. Peale seda oli terve õhtu vaba ja me mängisime kõik „Tõde või tegu“.
Järgmisel päeval jätkusid meie jaoks jällegi uued ja põnevad mängud nii õues kui sees.
Lõpuks jõudis kätte kojumineku aeg. Enne seda sai igaüks tagasi enda nimesildi, mille oli esimesel päeval teinud. Sellega tuli kaasa ka üks väike maius. Keegi ei tahtnud sealt lahkuda, sest see laager oli väga tore, põnev ja kindlasti ka meeldejääv.
Meie arvates võiks selliseid laagreid veel rohkem teha, et kõikideni see hoolivuse pisik jõuaks. Meile meeldis see väga.
Kerdo Männilaan
https://goo.gl/photos/vLjtaCa3baUbDCJb9
